Ta on pärit Pärnu-Jaagupist... aga ometi läks elu teisiti. Jaagup jäi lapsepõlve maha ja Jaagupist hoopis suuremat rolli hakkasid Tema elus mängima naised!
Jah, just naised on need, kes on Talle pakkunud elu suurimaid rõõme ja küllap ka muresid, hoolitsenud selle eest, et Tal leib oleks laual, puhtad riided seljas ja katus pea kohal.
Kõik need naised on teda armastanud, ja ka tema on neid armastanud. Ning mis veel toonitamist väärib, on asjaolu, et isegi raudse eesriide aegadel mahtus nende hulka eestlannadele ja venelannadele lisaks ka soomlannasid, šveitslannasid, poolatare, norratare ja jänkitare.
Ja ta ei teinud oma suhetest nendega mingit saladust. Moodsas keeles öeldes võiks ka väita, et Talle isegi meeldis neid naisi rahvale eksponeerida, eriti õhtuti, ja rahvas jooksis meelsasti hulgakaupa kokku, kui võimalus anti. Oldi nõus isegi peale maksma, kui muidu ei näinud.
Tänu sellele mäletab Tartu rahvas paljusid neist tublidest naistest ka nimepidi. Ja täiesti kindlasti on just nende naiste eriline teene see, et Ta jõudis sinna, kuhu jõudis, ja et me Teda täna siin meeles peame. Loetleme mõned:Maša, Lea, Miina, Grete, Anni ja Kadri, Liisa, Mathilde, Maali, Mangu-Elts, Leena, Paula, Juula, Jurgeluszka, Mari, Claire, Pritõkina, Sauna-Madise eit, Amalia, Kleantis, Pelajia, Augusta, Olga, Vera Ivanovna, Alma Berglund, lisaks vürstinna Bo˛ena ja isegi Bre˛nevi naine.Vabandagu need, kes nimetamata jäid.
Nagu kuulsime, oli loetelus paras ports vene nimesid, mistõttu tänases lõimumis-ängide käes siplevas Eestis väärib omaette märkimist asjaolu, et kõik need naised on Ta pannud rääkima ilusat ja puhast eesti keelt!
Seetõttu võime Talle ilmselt andestada ka selle, mida ükski endast lugupidav tartlane kellelegi teisele ei andestaks. Nimelt on meie käesolev päevakangelane... või õigemini päevakangelanna, võrrelnud Tartut Siberiga! Oma sõnul seetõttu, et pärast Pärnust lahkumist vaevas Teda mere puudumine. Aga alateadlikult võib-olla ka seetõttu, et Pärnust ära tuli Ta ju Irdi kutsel. Teisalt jälle, ilma Irdita oleks Ta võib-olla Pärnu teatrisse puhvetipidajaks jäänudki.
Küllap juba aimate, kellest jutt. Mõned vihjed veel.Raivo Adlase sõnul on sellel naisel ürganne, mis on suurem väärtus kui koolid ja diplomid. Saksa lavastaja Peter Kupke ütles juba 40 aastat tagasi tema kohta lihtsalt: „Ein Truppenmutter.“ Trupi Ema!
Veel on Teda iseloomustatud kui kadestamist väärivat talenti, käreda ütlemise ja kuradi terava silmaga kanget mutti, sarmikat ja säravat energiapundart, - kes seejuures on veel ka ENSV rahvakunstnik, riikliku kultuuripreemia laureaat, Vanemuise hõbemärgi kavaler ja Halinga valla aukodanik.
Ning kõigile neile, kes jätkuvalt ei jaksa ära imestada Tema vastupidavust, võhma ja energiat, vastaks Ta ilmselt pikalt mõtlemata ja lühidalt: „Elu ei tohi karta!“
Niisiis, palju õnne, Herta Elviste! Ja palju õnne, tartlased, et meil on selline Herta!
|
