Tartu Teerajajate Allee
Teerajajate Allee
Tartu Teerajajate Allee eesmärgiks on tunnustada Tartu linnaga seotud inimesi, kes oma töö või teoga on andnud märkimisväärse panuse Tartu linna arengu, tutvustamise või tunnustamise heaks. Oluline on tunnustada viimastel aastatel saavutatu eest.


TASKU


Teerajajate Allee
Teerajajate Allee
Teerajajate Allee
Teerajajate Allee
Teerajajate Allee



Teerajajate Allee 2010 Teerajajad
Teerajajate allee
Teerajajate Allee 2011 Teerajajad
Teerajajate Allee Tiiu Sild
Teerajajate Allee Jaan Kirsipuu
Teerajajate Allee .Andrei Sõritsa
Teerajajate Allee Hillar Palamets
Teerajajate allee
Teerajajate Allee 2012 Teerajajad

Andrei Sõritsa

Tasku

Tänapäeval elab Eestis palju toredaid karjääriinimesi, kes laste pärast ei muretse. Paljudele teistele on laps aga nuhtluseks, sest takistab lõbusat elu. Ja tagatipuks ka riik ise reklaamib uhkel häälel, et kumm ja seks on üle kõige. 

Ja ometigi, keset eesti rahva demograafilist allakäiku elab ja toimetab mees, kes ei karda lapsi. See on mees, kes neid lausa oma kätega juurde teeb. Nagu Jumal muiste. 
Ainult selle vahega, et kui Jumal tegi valmis kõigest 2 tükki, Aadama ja Eeva ja needki läksid tal lõpuks sõna otseses mõttes aia taha, siis meie tänase teerajaja abiga on valmis saanud sajad ja sajad tublid ilmakodanikud.
 
Paradoksaalsel moel pole mees, kes sedasi Eesti demograafiat edendab, ise üldse siit pärit. 
Ta sündis Kaasanis aastal 1961. aastal, kuid juba imikuna leidis Ta üles toonase Eesti NSV. Nooruses seikles Ta veidi küll Haapsalus, aga lõpuks pani Tartu oma jõu ja ilu maksma, ning alates 1978. aastast elab Ta siin. Õpib, töötab ja aitab. 
Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Täiendanud on Ta ennast enam kui viieteistkümnes riigis, aga ikka toovad jalad Ta kodulinna tagasi.  
 
Kuulsaks on Ta saanud ennekõike “abistava reproduktsiooni tehnoloogina”, mis lahti seletatult tähendab seda, et Tema kui juht-tehnoloogi poolt juhitud töörühm aitas 1995. aastal ilmale Baltimaade esimese katseklaasilapse.
1998. aastal asutas Ta Tähe erakliiniku ja seejärel erakliinikud Elite ja Gyne. Endiselt töötab Ta ka naistearstina ning tegeleb muu teaduse kõrval jätkuvalt ka juba mainitud “abistava reproduktsiooni tehnoloogiaga”. Ja kuna viimast rahvakeeli kunstlikuks viljastamiseks kutsutakse, siis võib Teda ka elukunstnikuks kutsuda. 
 
Lisaks tuleb mainida, et ka skalpellist suuremate külmrelvade käsitsemine pole Talle võõras. Vehklemises on Ta tulnud mitmekordseks Eesti meistriks nii individuaalselt kui meeskonnaga. Kuni tänase jalajäljeni oli Tema suurim riiklik tunnustus Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk.
 
Loomulikult pole see mees ei keegi muu kui Andrei Sõritsa.
Palju õnne Temale ja palju õnne paljudele naistele, kelle jaoks Ta on tõeline päästeingel. 


TASKU